Geneetika arengu etapid
Mendelismi areng ja geneetika formeerumine teaduseks (1865 – 1906)
Teadusliku geneetika rajaja Johann Gregor Mendel (1822-1882) avastas pärilikkusseadused 1865.a.
Mendeli seadused avastati taas 1900.a. Taasavastajateks olid: Hugo de Vries (Hollandi botaanik), Carl Correns (Saksa botaanik) ja Erich von Tschermak-Seysenegg (Austria botaanik).
Loomadel kontrollisid neid seaduspärasusi (1905) inglise zooloog Bateson ja Punnet (kanadel ja küülikutel), Ameerika teadlane Castle (merisigadel, hiirtel jt. imetajatel).
1905. a. ilmus I geneetika õpik (Taani taimegeneetik Johannsen) ja võeti kasutusele mõisted geen, genotüüp, fenotüüp.
Mendeli seadused avastati taas 1900.a. Taasavastajateks olid: Hugo de Vries (Hollandi botaanik), Carl Correns (Saksa botaanik) ja Erich von Tschermak-Seysenegg (Austria botaanik).
Loomadel kontrollisid neid seaduspärasusi (1905) inglise zooloog Bateson ja Punnet (kanadel ja küülikutel), Ameerika teadlane Castle (merisigadel, hiirtel jt. imetajatel).
1905. a. ilmus I geneetika õpik (Taani taimegeneetik Johannsen) ja võeti kasutusele mõisted geen, genotüüp, fenotüüp.
Geneetikale aluse pannud Georg Mendeli klassikaline artikkel Experiments in plant hybridization (1865) :
(Mendeli artikli tõlkis esimest korda inglise keelde William Bateson 1901. aastal. Alljärgnev versioon pärineb Bateson tõlkest, välja arvatud mõned vähemtähtsad parandused ja muudatused, mille viis sisse Roger Blumberg MendelWeb projekti raames.)
(Mendeli artikli tõlkis esimest korda inglise keelde William Bateson 1901. aastal. Alljärgnev versioon pärineb Bateson tõlkest, välja arvatud mõned vähemtähtsad parandused ja muudatused, mille viis sisse Roger Blumberg MendelWeb projekti raames.)
