Geneetika arengu etapid
Avastused bioloogias 17…19 saj. (Mendeli eelne periood, aastani 1865)
1600.a - inglase Harvey hüpotees - elusorganism areneb munast, mida isase seeme elustab.
1650.a - hollandlane Graaf kirjeldab ovulatsiooniprotsessi põhimomente ja loote arengut emakas.
1675.a - hollandlane Leeuwenhoek avastab punased verelibled ja spermid. Jälgis spermi tungimist munarakku.
Preformatsiooniteooria kohaselt (1680) on organismi areng spermis paiknevate üliväikeste, kuid diferentseerunud organismi suurenemise protsess.(Hollandi arst-zooloog Swammerdam, Hollandi optik Leeuwenhoek)
18.sajandil algasid taimede ristamised
Epigeneesiteooria ehk pärastkujunemisteooria (vene akad. embrüoloog Wolff) kohaselt ei sisalda muna ega seemnerakk diferentseerunud organismi, vaid nendes asub ainult korrastamata elusaine, mille muudab pärast viljastumist keerukaks organismiks mingi müstiline jõud. Seda teooriat pooldas ka Tartu teadlane, morfoloog, nüüdisaja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer (1792-1876).
18.sajandil alustati loomade aretust (inglane Bakewell, Colling). 1808. aastal ilmus I tõuraamat inglise täisverd ratsahobuste kohta.
19.saj. loodi rakuteooria (Saksa botaanik Schleiden, 1875 ja füsioloog Schwann, 1875) ja evolutsiooniteooria Charles Darwin (1859).
Biomeetria rajajateks oli Galton (1822-1911) ja tema õpilane Pearson (1857-1936)
1878.a avastati mitoos ja kromosoomide liikumine mitoosi korral (Flemming, Schleicher),
1884.a leiti, et päriliku info kandjaks on rakutuum (saksa bioloog Weismann (1834-1914).
1888.a avastati kromosoomid; selle sõna võttis kasutusele poolakas Waldeyer.
1650.a - hollandlane Graaf kirjeldab ovulatsiooniprotsessi põhimomente ja loote arengut emakas.
1675.a - hollandlane Leeuwenhoek avastab punased verelibled ja spermid. Jälgis spermi tungimist munarakku.
Preformatsiooniteooria kohaselt (1680) on organismi areng spermis paiknevate üliväikeste, kuid diferentseerunud organismi suurenemise protsess.(Hollandi arst-zooloog Swammerdam, Hollandi optik Leeuwenhoek)
18.sajandil algasid taimede ristamised
Epigeneesiteooria ehk pärastkujunemisteooria (vene akad. embrüoloog Wolff) kohaselt ei sisalda muna ega seemnerakk diferentseerunud organismi, vaid nendes asub ainult korrastamata elusaine, mille muudab pärast viljastumist keerukaks organismiks mingi müstiline jõud. Seda teooriat pooldas ka Tartu teadlane, morfoloog, nüüdisaja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer (1792-1876).
18.sajandil alustati loomade aretust (inglane Bakewell, Colling). 1808. aastal ilmus I tõuraamat inglise täisverd ratsahobuste kohta.
19.saj. loodi rakuteooria (Saksa botaanik Schleiden, 1875 ja füsioloog Schwann, 1875) ja evolutsiooniteooria Charles Darwin (1859).
Biomeetria rajajateks oli Galton (1822-1911) ja tema õpilane Pearson (1857-1936)
1878.a avastati mitoos ja kromosoomide liikumine mitoosi korral (Flemming, Schleicher),
1884.a leiti, et päriliku info kandjaks on rakutuum (saksa bioloog Weismann (1834-1914).
1888.a avastati kromosoomid; selle sõna võttis kasutusele poolakas Waldeyer.
